Kui keegi veel ei tea, mis tähendab olla poole kohaga riigiasutuses tööl, siis ma kohe räägin. Pool kohta tähendab seda, et kui hästi läheb, saad endale valida päevad, millal sa tööl käid ja millal ei käi. Halvem variant oleks, kui peaks iga päev pool päeva tööl töllerdama, sest selleks peab ennast ikka hommikult kella peale voodist välja vedama ja üheksaks tööle vudima ja lõppkokkuvõteks ei saa ikka enne tulema, kui kell on kolm või neli ja päev jällegi lörris.
Mina käin õnneks selle esimese variandi järgi tööl, see tähendab, et mul on neli päeva nädalavahetust ja kolmepäevane töönädal. Mis iseenesest peaks ju hea olema, saan vabadel päevadel teha midagi muud head ja kasulikku, mis mu elu edasi viib ja parandab. Iseküsimus on, kas ma seda ka tõepoolest teen…No mõnikord teen ka, aga enamasti molutan päeva niisama maha. Nagu näiteks täna – magasin mõnuga 11-ni. Ja nüüd olen umbes tund aega hoogu võtnud ja mõelnud, mida kasulikku võiksin korda saata. Hambad võiks ära pesta, nihelevad teised juba suus pahuralt…
Pool kohta riigiasutuses tähendab ka seda, et kui isegi õnnestub vahepeal natuke kõrvalt teenida, on palgapäev pigem kurb kui rõõmus päev. Vaatad seda numbrit oma pangakontol ja üritad ette kujutada, kuidas selle rahaga järgmise samasuguse päevani välja vedada. Juhul, kui on olnud nii õnnelik kuu, et nädalavahetusel enne palgapäeva pangakontol siiski midagi alles on, võtab iga terve mõistusega inimene enamuse rahast välja ja läheb veedab kõrtsis mõned lõbusamad tunnid.
Pool kohta riigiasutuses tähendab ka seda, et kui sul ka õnnestub koguda nii palju raha, et autojuhiload ära teha, siis autoost tuleb kõne alla ainult lotovõidu puhul. Muidugi ei saa sel juhul autot päriselt kasutada, sest kindlustuse, talverehvide ja bensiini ostmiseks raha ei ole.
Samas pean ära märkima, et on hulganisti inimesi, kellel peale kõrgkooli lõpetamist pole pooltki nii hästi läinud ning peavad oma loomingulist haridust mõnitades töötama oma koduvallas pubekate lapsehoidjana või Iirimaal kalkuneid kitkuma. Ning alati jääb lootus, et ühel päeval pakutakse riigiasutuses täiskohta….
Mina käin õnneks selle esimese variandi järgi tööl, see tähendab, et mul on neli päeva nädalavahetust ja kolmepäevane töönädal. Mis iseenesest peaks ju hea olema, saan vabadel päevadel teha midagi muud head ja kasulikku, mis mu elu edasi viib ja parandab. Iseküsimus on, kas ma seda ka tõepoolest teen…No mõnikord teen ka, aga enamasti molutan päeva niisama maha. Nagu näiteks täna – magasin mõnuga 11-ni. Ja nüüd olen umbes tund aega hoogu võtnud ja mõelnud, mida kasulikku võiksin korda saata. Hambad võiks ära pesta, nihelevad teised juba suus pahuralt…
Pool kohta riigiasutuses tähendab ka seda, et kui isegi õnnestub vahepeal natuke kõrvalt teenida, on palgapäev pigem kurb kui rõõmus päev. Vaatad seda numbrit oma pangakontol ja üritad ette kujutada, kuidas selle rahaga järgmise samasuguse päevani välja vedada. Juhul, kui on olnud nii õnnelik kuu, et nädalavahetusel enne palgapäeva pangakontol siiski midagi alles on, võtab iga terve mõistusega inimene enamuse rahast välja ja läheb veedab kõrtsis mõned lõbusamad tunnid.
Pool kohta riigiasutuses tähendab ka seda, et kui sul ka õnnestub koguda nii palju raha, et autojuhiload ära teha, siis autoost tuleb kõne alla ainult lotovõidu puhul. Muidugi ei saa sel juhul autot päriselt kasutada, sest kindlustuse, talverehvide ja bensiini ostmiseks raha ei ole.
Samas pean ära märkima, et on hulganisti inimesi, kellel peale kõrgkooli lõpetamist pole pooltki nii hästi läinud ning peavad oma loomingulist haridust mõnitades töötama oma koduvallas pubekate lapsehoidjana või Iirimaal kalkuneid kitkuma. Ning alati jääb lootus, et ühel päeval pakutakse riigiasutuses täiskohta….
