Kuidas mulle küll ei meeldi sellised pealesunnitud seltskonna üritused a´la vein, suupisted ja sundimatu suhtlus töökaaslastega. Mitte, et mul midagi veini, suupistete või töökaaslaste vastu oleks, aga millegipärast ei sobi need asjda omavahel eriti kokku. Eriti kui on selline kunstlik situatsioon, kus ei saa ennast mitte üldse normaalselt ja vabalt tunda, vaid peab hoolega jälgima, et lõug mingi pudiga koos ei oleks ning et valele inimesele liiga lahkelt ei naerata, muidu jälle klatšivabrik jahvatab. Oeh, oeh.
Aga ega ma enda pärast ebamugavust tunne, mina hakkan juba vaikselt sisse elama. Mul on juba suht ükskõik, mida keegi mõtleb või arvab. Kuidagi hale on vaadata, kui mõni nö uus tulija, kes pole veel päriselt omaks võetud, kössitab pilk maas kusagil eemal, ei julge kellegagi juttu teha ega lähe keegi ka temaga ise rääkima. Rüüpab oma veiniklaasi tühjaks ja teeb minekut. Tahes tahtmata kerkib kujutlusse pilt lasteaiast, kuhu on tulnud uus laps, keda keegi mängima ei kutsu, aga salaja takseeritakse ja uuritakse, mis tüübiga tegu on. Aga kui lasteaias on kõik lapsed nagu ühe pulga peal (mõni on muidugi omastarust kõvem tegija ka), siis töökollektiivis on keerulisem – kõik on miskitpidi ülemuse ja alluva suhetes. Või peab mõni vanem olija ennast nii jube tähtsaks tegelaseks, et temal ei sobi mingite njuubidega veiniklaase kõlistada. Lasteaed, mis lasteaed.
Aga ega ma enda pärast ebamugavust tunne, mina hakkan juba vaikselt sisse elama. Mul on juba suht ükskõik, mida keegi mõtleb või arvab. Kuidagi hale on vaadata, kui mõni nö uus tulija, kes pole veel päriselt omaks võetud, kössitab pilk maas kusagil eemal, ei julge kellegagi juttu teha ega lähe keegi ka temaga ise rääkima. Rüüpab oma veiniklaasi tühjaks ja teeb minekut. Tahes tahtmata kerkib kujutlusse pilt lasteaiast, kuhu on tulnud uus laps, keda keegi mängima ei kutsu, aga salaja takseeritakse ja uuritakse, mis tüübiga tegu on. Aga kui lasteaias on kõik lapsed nagu ühe pulga peal (mõni on muidugi omastarust kõvem tegija ka), siis töökollektiivis on keerulisem – kõik on miskitpidi ülemuse ja alluva suhetes. Või peab mõni vanem olija ennast nii jube tähtsaks tegelaseks, et temal ei sobi mingite njuubidega veiniklaase kõlistada. Lasteaed, mis lasteaed.
