Sõbrad, ma mahun teile taskusse

Tavaliselt ootan ma tööpäevadel, et oh, jõuaks ometi nädalavahetus, saaks rahulikult magada, siis sedapuhku sain nädalavahetusel veel vähem magada kui töönädala sees. Reedel passisin hilise ööni pealt, kuidas tuttavad seltsimehed kujuteldavad sombreerod peas ja vuntsid ees tekiilat jõid. Mina, vastne autoomanik ja vabatahtlik kaine grupijuht jõin samal ajal ära kaks liitrit kalja, käisin saunas, kuulasin ööbikuid ja nuusutasin tervistavat maaõhku. Seltsimehed kujuteldavate sombreerodega käisid tiigis koos kahekiloste karpkaladega ujumas. Oli meeldiv ja rahulik, kuni kell 2 öösel paiskusid raadioeetrisse erakorralised uudised põlevast karussellist. Magama sain millalgi peale kolme.
Hommikul eriti pikka und endale lubada ei saanud, kuna enne kodumaa poole startimist oli vaja veel terve rida asjatoimetusi teha. Kodumaale sõitmise esmaseks põhjuseks oli kooli vilistlaste pidu, millest Andriski kirjutas. Teiseks, oli vaja ära tuua suurem kogus telgivaiasid. Kolmandaks, hädasti oli vaja uue Saabiga eputada.
Vilistlaste pidu osutus oodatumast meeleolukamaks, kogu aeg oli kuidagi väga lõbus olla, ehkki mul minnes ei olnud erilisi emotsioone, sest kuu aega tagasi sai alles “lapsepõlveradadel” käidud. Mõningate klassivendade puhul olin küll mõelnud, et parem oleks neid mitte kohata, aga minu üllatuseks näitasid nad endid väga positiivsest küljest ja ma tõdesin hea meelega, et nad pole üldse mitte mandunud ja rumalaks jäänud.
Novot, ja siis juhtuski nii, et jõin ennast täitsa julgelt teiste kulul meeldivalt purju (mitte küll nii purju, kui üks hetke Eesti ajakirjade lemmik esikaanenägu) ja kui tuli lahkumise hetk, sai täiesti möödaminnes Andris, vaeneke, auto peale tõmmatud ja minu kodumaale sõidetud. Kodumaal varastasime köögist paki krabipulkasid, kausiga mingit küüslaugukastet, taldrikutäie pannkooke ja purgitäie moosi ja sõime neid siis öösel sauna põrandal istudes ja möödunud õhtust kokkuvõtteid tehes. Mina suutsin päris mitmel korral Andris vaadates naerma hakata ja parastada – “Ehee, me röövisime Andrise ära!” Mu vaene ema ei saanudki endale öösel moosivett teha, sest ta ei teadnud, et moosipurki tuleks köögilaua asemel saunapõrandalt otsida. Teine üllatus tabas mu ema siis, kui me hommikul saunatoast tuppa kolisime ja ema ukse tagant Andrise kingad leidis, mida ta pidas Kaidi kingadeks ja mõtles neid vaadates, et küll see tänapäevane mood on veider ja, et ei tea mis moodi Kaidi nii suuri kingi jalas kannab… Aga peagi sai minu emale selgeks, et need kingad kuuluvad väga soliidsele valges triiksärgis ja mustas kitsa triibuga ülikonnas härrale, kelle me nii kogemata olime kaasa toonud. Siinkohal meenub mulle, kuidas me ükskord naabrite juurest kassi tõime niimoodi, et me ise ei teadnudki, et kass, oli kusagil Žiguli kapoti all kükitades kaasa sõitnud. Andrise puhul me teadsime, et ta sõidab kaasa, sest tema ei oleks mingi trikiga kuhugi auto kapoti alla mahtunud. Ehkki kui nüüd järele mõelda, siis pagasnikusse oleks ta vabalt mahtunud, sest mu uuel Saabil on väga mahukas pagasiruum. Tuleb meelde jätta, kui järgmine kord kellegi röövimiseks läheb.
Pühapäeva oli erakordselt mõnus ilm ja oli ütlemata mõnus niisama lebotada ja päikese käes pohmakat praadida. Oleksin hea meelega terve päeva kusagil sirelipõõsa alla vedelenud, aga kuna mul oli pilet sellel Zemfira kontserdile, mis kuu aega tagasi ära jäi, siis tiksus peas kogu aeg mõte, et õhtul peab Tallinnasse minema. Üldse ei tahtnud enam. Kontserdile oleks tahtnud, aga Tallinnasse mitte. Sundisin ennast, sest olin kontserdit juba väga kaua aega oodanud. Kui kedagi huvitab, kuidas läbida 90 km poole tunniga, siis küsige Kaidilt…
Kontsert oli väga hea, kontseripaik mitte nii väga hea, eriti kui oled väsinud ja pisikese pohmakaga. Ma ei ole vist kunagi varem korraga nii palju lesbisid näinud. Siinkohal meenub, et orkutis on isegi kommuun “I´d go gay for Zemfira”, aga selle on väga vähe liikmeid. Zemfira puhul peab tunnistama, et tema muusikat polegi nagu erilist mõtet plaadi peal kuulata, sest elus esitus on lihtsalt niivõrd palju parem. Loodan, et kunagi kui ta jälle Eestisse esinema tuleb, on mul aega ja võimalust minna teda reipamas meeleolus kuulama. Ja sellelgi ööl sain ma liiga vähe magada, sest jägmine päev oli tööpäev ja oli vaja varakult kark alla ajada, et Tallinnast koju ja kodust tööle jõuda. Olin eile nagu Eesti kõige lühem mees, kellel on kotid silmade all. Millegi pärast kipub see suvehooaegadel mul ikka nii minema, et öösiti saab jube pikalt ringi konnatud ja päeva ajal poole lõunani magatud… Tuleks see puhkus juba.