Legalize!

Jõudsin juba mõelda, et mul polegi enam midagi sisukat öelda, aga nüüdsama üks mõte siiski tuli. Ma arvan, et päris paljud minu tuttavad ja isegi mitte lähimad sõbrad ei tea, et ma tarvitan iga päev kanepit. Töökaaslased ka ei tea, kuigi enamasti tarvitan ma seda just nimelt töö ajal ja mõnikord otse nende nähes. Kui päris aus olla, siis ma tarvitan seda isegi praegu, seda teksti kirjutades. Võiks ju arvata, et istun siin pläru hambus ja tuba paksult valget tossu täis, silmad punased peas, aga tutkit… Rüüpan vaikselt lonksu kaupa sisse ja kui otsa saab, lähen, teen uue tassitäie teed, kanepist. Mul on kööginurgas väike purgike rohelise puruga, lihtsalt seisab seal kapi peab, võtku kes tahab. Kuigi ausalt öeldes, ei oleks mul selle üle eriti hea meel kui keegi teine minu raske raha eest ostetud purust endale teed teeb. Pakitäis maksis poes oma 70 krooni ikkagi.