Jälgisin nädalavahetusel huviga oma väikevenda. Tüüp kammib pea ära, paneb õueriided selga ja lahkub seljakotiga varustatult metsa suunas. Ja on paar tundi kadunud. Tundub kahtlane, sest muidu on teda praktiliselt võimatu toast välja saada. Tagasi tulles on imelikult heas tujus. Hiljem käib ümber majapidamise, hoides ühel väljasirutatud käel sülearvutit ja teisega sätib pea külge seotud seadeldist, mis koosneb kahest suurest omavahel ühendatud plekkpurgist, mille külge on veel omakorda kleebitud paberist ja fooliumist valmistatud lehter. Vanemad näevad, kuidas nende pesamuna üritaks justkui maaväliste olenditega kontakti saada, aga ei imesta sugugi. Järeldan, et see on neil suhteliselt tavapärane rutiin. Uurin, et mis värk on ja saan teada, et vend hangib õhust internetti. Selleks siis see pea külge seotud kaadervärk. Ja metsa serval on kraavi ääres üks suurem kivi, milleni naaberküla wifi ulatub. Tuppa ei taha wifi hästi jõuda, sest maja ümber on suured puud, aga kui väga üritada, siis saab signaali ikkagi kätte. Praegu saab toas kahekesi internetis käia, üks hoiab antenni sobilikus suunas ja teine surfab. Aga antenni võib kardinapuu külge riputada ja siis saab ka üksi surfamisega hakkama.

Vanem vend oli noorena usin kala püüdma, mäletan, et tõi isegi paar haugipurakat koju. Väikevend püüab plekkpurkidega internetti. Ajad muutuvad.