Skip navigation

Pühapäeval tuli jälle üht soolaleiba oma kohal olekuga austada. Aga kuna eelmine õhtu ja öö olid olnud väga tormilised ja väsitavad, siis erilisi ettevalmistusi teha ei jõudnud. Käisime teel soolaleivatavassse korterisse poest läbi ja ostsime sellist tüüpilist soolaleiva kraami. Ühe kena kingikotikses ostsime ka, et seda kraami oleks pisut pidulikum üle anda. Aga see kotike oli pisut suur kogu selle kraami jaoks, liiga palju tühja ruumi jäi, mistõttu tuli mõte, et peaks rohtu katkuma ja koti täis toppima. Ja kui siis pererahvas, kellele me selle kingituse viime, peaks imestama, et miks kotis nii palju rohtu on, siis ütleme ilmsüüta näoga: “Me mõtlesime, et teil on jänes.” Aga kuna tekkis pisuke kartus, et pererahvas sugugi nii hästi nalja ei mõista, kui meie sel ilusal pohmasel päeval, siis jäi kott ikka niisama viisakalt pooltäis. Kohale jõudes täheldasime kohe, et miski must elukas jookseb mööda muru ringi, et näe – ongi jänes. Aga lähemal vaatlusel sai selgeks, et see jänes on kahtlasel koera moodi. Et siis pigem känes või joer.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: