Skip navigation

Pühapäeval tuli jälle üht soolaleiba oma kohal olekuga austada. Aga kuna eelmine õhtu ja öö olid olnud väga tormilised ja väsitavad, siis erilisi ettevalmistusi teha ei jõudnud. Käisime teel soolaleivatavassse korterisse poest läbi ja ostsime sellist tüüpilist soolaleiva kraami. Ühe kena kingikotikses ostsime ka, et seda kraami oleks pisut pidulikum üle anda. Aga see kotike oli pisut suur kogu selle kraami jaoks, liiga palju tühja ruumi jäi, mistõttu tuli mõte, et peaks rohtu katkuma ja koti täis toppima. Ja kui siis pererahvas, kellele me selle kingituse viime, peaks imestama, et miks kotis nii palju rohtu on, siis ütleme ilmsüüta näoga: “Me mõtlesime, et teil on jänes.” Aga kuna tekkis pisuke kartus, et pererahvas sugugi nii hästi nalja ei mõista, kui meie sel ilusal pohmasel päeval, siis jäi kott ikka niisama viisakalt pooltäis. Kohale jõudes täheldasime kohe, et miski must elukas jookseb mööda muru ringi, et näe – ongi jänes. Aga lähemal vaatlusel sai selgeks, et see jänes on kahtlasel koera moodi. Et siis pigem känes või joer.
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: