Skip navigation

Eilne jazzuõhtu kõrtsis läks asjaolude kokkulangemisel sujuvalt jälle tšuubarikitamiseks üle ja ühel hetkel oli meie lauas jälle kõige rohkem rahvast ja oli nii kohutavalt higine olla. Hääled karjuti korralikult ära, sest eks ikka ole vaja ju veeeeel kõvemat häält teha. Umbes tunni aja pärast sai kellegil meie meloodilisest üürgamisest kõrini ja kõlaritest keerati diskobiiti kõvemaks. See asajolu aga ei mojendanud eestlauljaid mitte üks teps, kohe võeti jälle Pirgo sõitse Petseride ho-de-ridi-ral-la tsuh-kai,nuh-kai,tsuh-kai-nuh-kai-ho-de ridi-ral-la üles ja pandi see kenasti biidiga koos mürtsuma. Omakultuursed terviklahendused.
Kodu poole kõndides mõtlesin, et minu jaoks oli see jälle üks järjekordne lõbus kõrtsuõhtu, mida ikka aeg-ajalt ette tuleb, aga nii mõnegi teise jaoks võis see olla täiesti erakordne sündmus, mida veel aastaid hiljemgi meenutada.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: